UMnyango wezeMpilo ukuqinisekisile ukuthi izwe seliqophe amanye amacala amathathu e-Mpox kanye nomunye oshonile, njengoba imizamo yokunqanda ukubhebhetheka kwalesi sifo esithathelwanayo isaqhubeka emiphakathini ethintekile.
Lokhu kuletha isibalo sabantu asebeqinisekisiwe elabhorethri iMpox eNingizimu Afrika ku-16 kusukela kwaqubuka lesi sifo ngoMeyi 2024, kanti isibalo sabashonile simi kwabathathu.
Ngokusho komnyango amacala akamuva athinta owesilisa oneminyaka engu-40 waseMnambithi KwaZulu-Natal, oveze izimpawu ezingathi yingxibongo(Chicken Pox) okuhlanganisa nokuqubuka emzimbeni wonke.
Akazange aye esibhedlela washonela ekhaya. Imiphumela yakhe ibuye yathola ukuthi iMpox ngeSonto, 23 Juni.
Amacala amabili engeziwe aseqinisekisiwe eGauteng. Icala elilodwa libandakanya indoda eneminyaka engu-43 ubudala, eyatholwa ngoJuni 22 esikhungweni sezempilo esizimele eGoli.
Icala lesibili ngowesilisa oneminyaka engu-29 ubudala, owatholakala esikhungweni sezempilo eMamelodi ngomhlaka-21 Juni.
“Baveze izimpawu ezikhombisa isifo futhi bengenawo umlando wokuhambela amazwe ngamazwe,” kusho umnyango.
Kwabangu-16 abangenwe yileli gciwane, abayisishiyagalombili baKwaZulu-Natal, abayisikhombisa baseGauteng, oyedwa owaseWestern Cape.
Bonke abantu abathintekayo kula macala ngabesilisa futhi baneminyaka ephakathi kuka-23 no-43 ubudala.
UMnyango usebenzisana nezifundazwe nezinye izinhlaka ezithintekayo kulo mkhakha usuqalile ukufundisa ngezempilo nabangcwabi ukuthi bangazisingatha kanjani izidumbu zamacala asolwayo naqinisekisiwe.
“Umnyango ungathanda ukuqeda ukwesaba ukuthi kungenzeka kube nemingcele yokuhamba noma ukuvalwa kwezindawo ngenxa yokuqubuka kweMpox ngoba iWorld Health Organisation ayizange iphakamise ukuthi kube nemingcele yokuhamba. Kodwa-ke, kubalulekile ukuthi abahambi abavela emazweni anesifo se-Mpox bafune usizo lwezempilo uma begula futhi baxwayise izikhulu zezempilo ngohambo lwabo ukuze bathole isiqondiso somtholampilo.”
I-Mpox yisifo esithathelwanayo esibangelwa igciwane lemonkeypox. Ingadluliselwa kumuntu ngokuthinta igciwane esilwaneni, kumuntu, noma ezintweni ezinaleli gciwane. Kungabangela ukuqubuka okubuhlungu, ama-lymph nodes akhulisiwe, nomkhuhlane.
Kunxuswa izakhamizi ukuthi zeseke bonke labo abasuke bekhombisa izimpawu zokuthi bazokwethula ezikhungweni zezempilo eziseduze ngokushesha ukuze bazihlole bese bexilongwa, esikhundleni sokuthi bazihlole bese besebenzisa imishanguzo ethengwayo.
“Noma ngubani angangenwa yi-mpox ngaphandle kokubheka iminyaka, ubulili, ubulili nobuhlanga. I-Mpox iyavikeleka futhi iyalawuleka, futhi ukwelashwa kwazo zombili izimo ezibucayi nezinzima kuyatholakala. Abantu abasengcupheni enkulu kubalwa abaphila nezifo ezingalapheki njenge-HIV, TB nesifo sikashukela.”