Libuyile ithemba kubalimi bemfuyo baseLoskop abebeyizisulu zokwebiwa kwemfuyo njengoba uMnyango wezoLimo nokuThuthukiswa kweziNdawo zaseMakhaya KwaZulu-Natal (DARD) wethula amamaki ahlukile esifundeni ngasinye. Lokhu kuzovumela inqubo yokuhlanganisa kabusha isitoko esilahlekile nabanikazi ngendlela elula nelula.
Ukuhlonzwa kwemfuyo kuseyindlela esebenzayo yokunqanda ukwebiwa kwemfuyo kanti uNgqongqoshe we-DARD, uMnuz Super Zuma, ufunge wagomela ukuthi ngeke aphumule kuze kube bonke abenzi bobubi abasebenza emaqenjini okuhlanganisa namanethiwekhi abo bavalelwe.
NgoLwesine uMnyango uvakashele uMasipala Wendawo Inkosi Langalibalele ukuyoqwashisa abantu kanye nokunikezela ngezimpahla zokukhangisa.
UMnuz Sibusiso Ndlovu weBolohweni Dip Tank, okuyinhlangano yemfuyo eLoskop, usephenduke isisulu sokwebiwa kwemfuyo izikhathi eziningi, walahlekelwa yizinkulungwane zamarandi ngenxa yemfuyo.
Ekhumbula izehlakalo zokuhlasela okubili kokugcina lapho amasela agasela esibayeni sakhe abaleka nemali ayitshalile, uNdlovu uthe umndeni wakhe usuhlalele ovalweni kodwa unethemba lokuthi ukungenelela koMnyango kuzobuqeda lobu bugebengu.
“Ngo-2022 bathatha izinkomo ezingu-12. Ngonyaka odlule ngo-Agasti nangoNovemba, ngalahlekelwa yizimbuzi nezinkomo eziyisi-7 ngokulandelana kwazo. Kwakubuhlungu futhi kudumaza ukubona izinkomo zami zithathwa kimi. Ngachitha iminyaka eminingi ngizama ukonga ukuze ngikwazi ukuthenga izinkomo, kodwa ngomzuzwana ngalahlekelwa
konke. Iyangikhuthaza imizamo yoMnyango yokunqanda ukwebiwa kwemfuyo futhi ngibheke ngabomvu ukukhulisa ibhizinisi lami ukuze ngikwazi ukondla umndeni wami. Njengabalimi sifuna ukubona amanye amasela ebhekana nawo,” kusho uNgcobo.
UGeneral Khumalo, wasesiteshini samaphoyisa i-Upper Tugela, uthe ziyakhathaza izinga lokwebiwa kwemfuyo kulesi sifunda wathi amanye amacala aholela ekubulaweni kwabantu.
UKhumalo uthe abanye abenzi bobubi bayaziwa wumphakathi wabalimi ngakho kubaluleke kakhulu ukuthi abantu baphumele obala bazosiza amaphoyisa. Uthe izindawo ezikhahlamezeke kakhulu kubalwa iBergville, Upper Tugela neNtabamhlophe.
“Kuyadumaza futhi kuyadumaza ukubona ukuzimisela kwalezi zigebengu. Kuke kwaba nezikhathi lapho ubusela buholele ekutheni kubulawe abalimi ngakho kumele kuphele. Ngikholelwa ukuthi ukubulawa kwabantu okungenangqondo bekungeke kwenzeke ukube besisebenzisana. Kuzo zonke izimo zethu ezibe yimpumelelo, sisizwa ngamalungu omphakathi asinike umkhondo omuhle. Sidinga abantu abaningi ukuthi baphumele obala ukuze sinqobe lezi zigebengu. Siyayibonga imizamo yoMnyango futhi sizosebenzisana ukuqeda ukwebiwa kwemfuyo, kusho uKhumalo.
Inkosi uSifiso Shinga, uSihlalo weNdlu yoMdabu namaKhoi-San esiFundazweni saKwaZulu-Natali, ithe iyaziqhenya ngokuba yingxenye yomcimbi oyisikhumbuzo salolu hlobo. Ugxeke kakhulu ukwebiwa kwemfuyo egcizelela ukuthi asikho isibusiso sezandla ezintshontshayo.
“Baphuca izizukulwane ifa lazo. Isifundazwe sonke siyahlupheka futhi kubuhlungu ukubona imindeni ilahlekelwa ingcebo yayo. Lezi zigebengu zinonya, ngakho simeseka ngokugcwele uHulumeni emizamweni yakhe yokuqeda lobu bugebengu. Ngicela umphakathi usebenzisane neziphathimandla ukuqinisekisa ukuthi amasela ayaboshwa,” kusho inkosi uShinga.