UMengameli uCyril Ramaphosa ufunge wagomela ukuthi uhulumeni uzokubeka eqhulwini ukuqashwa kwabahlengikazi nodokotela abaningi, njengoba iNingizimu Afrika ibhekene nezinselelo ezinkulu zezimali. Ekhuluma engqungqutheleni yesi-9 yeDemocratic Nursing Organisation of South Africa (DENOSA) eBoksburg, uRamaphosa ukuvumile ubunzima obukhona ezikhungweni zezempilo ngenxa yokushoda kwabasebenzi futhi waqinisekisa ukuthi kunemizamo eyenziwayo yokunyusa imali yokuqashwa komkhakha wezempilo obalulekile.
Yize uMgcinimafa Kazwelonke Ebeke izindlela zokunciphisa izindleko kuyo yonke iminyango kahulumeni—kuhlanganise nezempilo—uRamaphosa ukugcizelele ukuthi lo mkhakha ngeke ukwazi ukuphinda unciphise izindleko. Kunalokho uzibophezele ekutheni uzokhipha ezinye izinsiza ukuze kuqashwe abahlengikazi abaningi nokubhekana nenkinga yodokotela abangasebenzi. “Sibona ukwanda kokwabiwa kwezimali ezengeziwe kwezempilo ukuze sikwazi ukuqasha abahlengikazi abaningi futhi sibambe nodokotela abangasebenzi,” usho kanje.
UMongameli uphinde wagqamisa indima ebalulekile abahlengikazi abazoyidlala empumelelweni yohlelo Lomshuwalense Wezempilo Kazwelonke (i-NHI). “Uma abantu behlola ukuqaliswa kwe-NHI, isinyathelo sokuqala kuzoba yikhono labahlengikazi bethu ukwenza ngcono ukuhlinzekwa kokunakekelwa kwezempilo. Nizobe nihamba phambili kukho konke,” etshela izithunywa.
Ukuzibophezela kukaRamaphosa kuza phakathi kokukhathazeka okukhulayo ngezibhedlela nemitholampilo entula abasebenzi, njengoba abasebenzi bezempilo bethwele kanzima ngenxa yezinselelo zesistimu. Isithembiso sikahulumeni sibonisa umzamo wokuzinzisa lo mkhakha, nakuba kusanemibuzo mayelana nokusimama kwezimali. Ikhongolose ye-DENOSA iyaqhubeka nokudingida izisombululo zokuqinisa uhlelo lwezempilo lwaseNingizimu Afrika.